IDA-VIRUMAA INTEGRATSIOONIKESKUS

Integratsioon

Text Box: Uudised
Text Box: Projektid
Text Box: Ümarlaud
Text Box: Vähemuste kaasmine
Text Box: Festival Loomepada
Text Box: Trükised
Text Box: Kontakt
Text Box: Avaleht

Eesti ühiskonna integratsiooni olemuse kujundavad kaks protsessi: ühelt poolt ühiskonna sotsiaalne ühtlustumine eesti keele oskuse ja Eesti kodakondsuse omandamise alusel ning teiselt poolt etniliste erinevuste säilimise võimaldamine etniliste vähemuste kultuuriliste õiguste tunnustamise alusel. Ühiskonna ühtlustumine tähendab nii eestlaste kui mitte-eestlaste integreerumist neid liitva ühisosa ümber. Etniliste erinevuste säilitamise võimaldamine tähendab tingimusi ühiskonnas oma etnilise identiteedi edendamiseks sellest huvitatud indiviidide poolt, kes kuuluvad etnilistesse vähemustesse.

Mitte-eestlaste sihtgrupi puhul väljendub integratsioon nende barjääride järkjärgulises kadumises, mis praegu takistavad paljudel mitte-eestlastel olemast konkurentsivõimelised Eesti tööjõuturul, saamast osa siinsetest haridusvõimalustest, osalemast kohalikus kultuuri- ja poliitikaelus. Need barjäärid on ennekõike seotud eesti keele oskuse ja kohaliku kultuuri tundmise puudulikkusega, ebakindla õigusliku staatusega, aga ka kiiretest ühiskonnamuutustest johtuvate hirmude ja eelarvamustega.

Eestlaste sihtgrupi puhul väljendub integratsioon tõrjuva hoiaku taandumises etniliste vähemuste suhtes mitmekultuurilise ühiskonnamudeli tunnustamise kontekstis ning hirmu vähenemises oma rahvusliku identiteedi ning kultuuriruumi säilimise suhtes.

Kuna integratsioon sisaldab elemente, mis teatud juhtudel võivad sattuda omavahel vastuollu (ühtlustumine ja erinevuste säilitamine on vastassuunalised protsessid), siis tuleb täpsustada, missugust ühiskonna ühtlustumist ja erinevuste säilitamist konkreetsetes ühiskonnaelu sfäärides silmas peetakse. Selleks tuleb eristada järgmisi integratsiooni põhivaldkondi nende ühtsuses ja vastastikuses koostoimes:

Miks on riiklik programm on vajalik

Nõukogude Liidu perioodil toimunud ulatusliku migratsiooni tagajärjel on Eestis moodustunud vene keelt esimese keelena kasutav kogukond, mille paljudel liikmetel puudub piisav väljund Eesti ühiskonda. Keeleline tunnus määrab suures osas nende inimeste võimaliku töö- ja elukoha, saadava hariduse ning ühiskondliku mobiilsuse. Alates 1990-ndate aastate keskelt läbiviidud sotsioloogilised uuringud viitavad mudeli "kaks ühiskonda ühes riigis" olemasolule Eestis, mis võib saada ohtlikuks nii sotsiaalselt kui julgeolekupoliitiliselt. Eriti murettekitav on asjaolu, et just paljud mitte-eesti noored ei leia piisavalt rakendusvõimalusi. Samas loob kasvav tööpuudus soodsa pinnase kuritegevuse levikule ühiskonnas.

Miks on riiklik programm on vajalik

Siiski on ka positiivseid märke. 1999. aasta jaanuaris läbiviidud küsitlus osutas integratsiooniprotsessi jõudmisele kohanemise ja tolerantsuse faasi. Integratsioon tervikuna on suunatud tasakaalustatud ja demokraatliku mitmekultuurilise ühiskonna tekkimisele, kuid on selge, et see on aastakümneid kestev keeruline ja ka vastuoluline protsess, mis vajab pikaajalist ning süsteemset Eesti riigi toetust.

 

 

EST

RUS